Kes keda jahib, mees naisi või naine meest? Kas meile
tundub, et tänapäeva naised on üle võtmas mehelikke
käitumismustreid, kui nad ööklubi korrakepi vallutustega
kiitlevad? Või peaksime uskuma vanarahvast ning biolooge,
et emasloom valib alati välja sobiva isase ning passiivne,
alistuv käitumine, mida naissoole iseloomulikuks peetakse,
on tegelikult varitsusasend? Kas tänapäeva meedias
ekspluateeritud 0-suuruse modellimõõtu naise keha
kuvamine objektiseerib liigselt naist? Tekitades naistes
väärat ettekujutust, et nende kehad peaksid välja nägema
ühesugustena ning vanusest ja bioloogilistest protsessidest
puutumatutena? Kas meedia on muutnud naise keha
ühtlaseks müraks, mida vastassugupool lihtsalt tarbib?
Mariliin Kindsiko ja Billeneeve kehastavad nii oma olemuses kui suuresti ka kunstilises tegevuses,
väga ürgset naiselikkust – mõelge või Willendorfi
Veenuse peale. Sellelt taustalt muutub fotoga püstitatud küsimus, kes keda
jahib ja milline on naise staatus ühiskonnas, veelgi ambivalentsemaks,
tõmmates enesega kaasa kogu ajaloolise ja mütoloogilise naisekäsitluse.
Kuldne kõrrepõld ja looteasend ei ole pelk esteetiline valik, siin kohtuvad
häving ja taassünd. Isamaa on poliitiline konstruktsioon, maa kui kõige alus on alati naine,
ning mitte passiivne vaid potentsiaalist pakatav.
Kommentaar Indrek Grigor, Triin Tulgiste
"Miniatuuri formaadi taaspopulariseerimine sai alguse 2010. aastal Loov galeriis toimunud maalikunstnike rühmituse Duul näitustest, kust osa töödest leidis tee Tartu noore kunsti oksjonile ja osutus kunstisõprade seas väga populaarseks. Miniatuursed tööd pakkusid kunstisõpradele huvi ka viimasel noore kunsti oksjonil ?stART? 2011. aasta oktoobris. Neist kogemustest lähtuvalt sai Loomemajanduskeskus idee korraldada miniatuurkunsti oksjoni. Kuid kuna töid laekus oodatust palju rohkem, siis tegid korraldajad valiku- osad tööd pandi müüki Tartu Loomemajanduskeskuse kolmanda maja (Kalevi 17) avamisürituste raames ning osad otsustati panna müüki internetti."